b22Hos 9.7
c25Ais 13.10, Eze 32.7, Joel 2.31, Ind 6.12-13;
d27Dan 7.13, Ind 1.7

Luke 21

Ambi malö kunŋan naluk kötin ölŋi alök.

Mak 12.41-44

1Jisösnöŋ kinda ui ani ambazip pomŋi yeŋön nalukŋini mi naluk dundumŋe alget geyök. 2Alget geiga ambi malö wanapŋi kunŋan kaba souje kötŋi pisikŋi yahöt ali geyöhi, mi mewöyök ehök. 3Mi eka kewö jiyök, “Nöŋön keu ölŋi kun kewö jibi mötket: Malö wanapŋi kiaŋön naluk aljawi, mi mönö tosatŋi pakpak eŋgoŋgita alja. 4Miaŋgö könaŋi kewö: Körek yeŋön moneŋ ketaŋi ahöm eŋgiiga kitipŋanöhök aljemö, ambi kiaŋön köruebörue maljawaŋgö dop yuaiŋi pakpak al teköba öne töhön malma.” Mewö.

Jöwöwöl jikenöŋ köndeŋmöndeŋ asuhuma.

Mat 24.1-2, Mak 13.1-2

5Jerusalem jöwöwöl jike mi köt eksihimŋambuk aka kalemŋi kalemŋi Anutugöra algeri, miaŋön meŋölögetka aködamunŋambuk ahöyök, gwarek tosatŋan mi eka eraum mötketka Jisösnöŋ keu kewö jii mötket, 6“Miri ki eŋgekzei, mi mönö köndeŋgetka mirigö köt kun mi köt kungö qakŋe qahö ahömapmö, qeqelaŋlaŋ aka sahopŋanök ahöma.”

Kahasililiŋ aka sesewerowero asuhuma.

Mat 24.3-14, Mak 13.3-13

7Mewö jiiga möta qesim waŋgiget, “Böhi, keu jizani, miaŋgö ölŋi mönö wanat nalönöŋ asuhum tiŋgitma aka asuhumamgö akŋawi, miaŋgö aiwesökŋan mönö denöwö asuhuma?”

8Qesim waŋgigetka kewö jiyök, “Kunŋan isimkakalek aiga jaŋjuŋ anbepuköra mönö galömŋini memba malme. Ambazip gwötpukŋan asuhuba nöŋgö qetne kewö jime, ‘Nöŋön Kraist akzal,’ aka, ‘Nalönöŋ mönö töriza.’ Mewö jimemö, eŋön mönö yeŋgö andöŋine kude anme. 9Yarö aka karimŋi karimŋi asuhugetka ötöŋini mötmemö, jönömŋini kude unduma. Yuai mi mutuhök asuhumapkö jijiŋa. Mi asuhumapmö, gölmegö nalöŋan mönö miaŋgöreŋök zilaŋ qahö teköma.”

10Mewö jiba toroqeba kewö jii mötket, “Kantri kunöŋ kantri kun eŋgubingöra wahötme. Ambazip kambu kunöŋ kambu kun yembuk aröŋ aŋgubingöra wahötme. 11Gölmeŋi gölmeŋi miaŋgöreŋ kenöŋ ketaŋi ketaŋi qözöla memba gölme meleŋni gemakŋa. Mewöyök bödiŋi bödiŋi (buöröŋi buöröŋi) asuhuba öŋgöba ahöma. Kawöl köhöikŋi köhöikŋi mieŋön asuhugetka sesegilgil kömumakŋe. Suepnöŋ aiwesök ketaŋi jemurutŋi murutŋi eŋgeka keŋgöt kotkot akŋe.” Mewö.

Ölöwak Buŋagöra kerök asuhuma.

Mat 24.9-14, Mak 13.9-13

12“Yuai pakpak mi asuhumemö, mutuk qeljiŋe tosatŋan iŋini uruŋini meleŋgeraŋgöra aka eŋgömemba jöhöba sesewerowero ak eŋgime. Tosatŋan öröm eŋgiba köuluk miriŋine keu nupŋini memba jim tekögetka kösö miriŋi miriŋi miaŋgöreŋ al eŋgime. Tosatŋan nöŋgö qetnaŋgöra aka eŋguaŋgitketka kantriŋi kantriŋi yeŋgö kiŋ kembu aka premiö yeŋgö jemesoholŋine kinme. 13Mewö kinda nöŋgö könaŋamni naŋgöba jigetka mötme. 14Keu jakeŋe al eŋgigetka kinmei, nalö miaŋgöreŋ keu denöwö jibinak, miaŋgö waimanjatŋi qeljiŋe kude mötme. Keu mi mönö urukönömŋine algetka ahöma.

15“Mi kewögöra: Nöŋön embuk kinda mötkutukutu eŋgiba numbuŋini mem amqemam. Uruawamŋanök malgetka tuarenjoŋurupŋini yeŋgöreŋök kunŋan mötkutukutu mi qetala keuŋini qeapköba memba et al eŋgibingö osima. 16Nanŋini iwinam, darumun, tinitosolom aka alaurupŋini yeŋön mewöyök aŋgönaŋ mem eŋgigetka eŋgöreŋök tosatŋi eŋgugetka kömume. 17Kantri pakpak yeŋön nöŋgö qetnaŋgöra aka kazik ak eŋgigetka malme.

18“Mewö malmemö, nöŋön köyan köl eŋgibi nöröpŋinaŋgö jupŋi kunŋan qahö sohoma. 19Iŋini kapaŋ köla köhöiba böŋ qeba kinda miaŋön mönö luhut ala oyaeŋkoyaeŋ malmal buŋa qem aŋgume.” Mewö. a

Jerusalem sitigö köndeŋmöndeŋ uru-önönŋambuk

Mat 24.15-21, Mak 13.14-19

20“Könaŋgep yarö kambu yeŋön kaŋgota Jerusalem siti liliköba gwan almei, iŋini mi eka miaŋgöreŋ kewö mötmörime, ‘Siti bohonŋi köndeŋmöndeŋmegö nalöŋan mönö kam kuŋguza.’ 21Nalö miaŋgöreŋ Judia prowinsnöŋ malmei, eŋön mönö misiŋgöba öröba kunduŋe anme. Sitinöŋ malmei, eŋön mönö siti mosötme. Siti yaigepŋe mire malmei, eŋön mönö sitinöŋ kude anme.

22“Mi kewögöra: Buŋa Kimbinöŋ kezapqetok keu ohoget ahözawi, mi pakpak mönö ölŋambuk akŋa. Keu miaŋgö dop Anutunöŋ nalö miaŋgöreŋ siŋgisöndokninaŋgö likepŋi meleŋda qakŋine ali öŋgöma. 23Anutunöŋ Israel könagesö siŋgisöndokŋinaŋgöra irimŋi seholiiga kazikŋi kondel eŋgiiga gölmenöŋ kahasililiŋ keta bölökŋi asuhuma. Ambi gölömbuk aka morö juzunöŋ yeŋön mönö nalö miaŋgöreŋ denöwö ösumŋinan anbeak? Miaŋgöra Yei! jizal.

24“Köndeŋmöndeŋ miaŋgöreŋ ambazip tosatŋi mi bimgö sou ketaŋan eŋgugetka kömume. Tosatŋi kösö gwaröhöm eŋgiba eŋguaŋgitketka kantri pakpak yeŋgö sutŋine aŋgotme. Aŋgotketka kian kantri yeŋön kaŋgota Jerusalem tiamgöba malme. Mewö malgetka Anutunöŋ nalöŋini tohot qei tatzawi, miaŋön kam kuŋguiga mosötme.” Mewö. b

Suep gölmegö azi ölŋan mönö asuhum tiŋgitma.

Mat 24.29-31, Mak 13.24-27

25“Wehön aka köiŋ jeŋire aka seŋgelau miaŋgöreŋ aiwesök murutŋi murutŋi asuhume. Köwetnöŋ siri qegetka ötöŋ ketaŋi ahumakzawaŋgöra gölmegö kantri pakpak yeŋön tötbörömŋini kaiga wahöjaliŋ möta malme. 26Mewö malgetka suepnöŋ uturuköiga miaŋgö öröyuaiŋi mi tatatŋini mosöta eŋololoŋ aketka sohoma. Miaŋgöra gölmeŋi gölmeŋi miaŋgöreŋ lömböt bölöŋi kötökŋi asuhumapköra mamböt-torok mala keŋgötŋini möta uruŋini duhuiga jegilgil akŋe.

27“Nalö miaŋgöreŋ Suep gölmegö azi ölŋi yaŋön kousu qakŋe kaŋgori ekŋe. Kukösumŋi ketaŋan saköl-diŋdiŋambuk aukŋe asuhuiga asakmararaŋi ekŋe. 28Mewö kaŋgotmapmö, yuai mi könahiba asuhumei, eŋön mönö nalö miaŋgöreŋ Suepnöŋ öŋgöbingö nalöŋinan törimawaŋgöra nöröpŋini uba wahöta uruŋini qezaköba awösamkakak kinme.” Mewö. c , d

Geröp ipkö dopkeu

Mat 24.32-35, Mak 13.28-31

29Jisösnöŋ dopkeu kun kewö jii mötket, “Iŋini geröp aka ip tosatŋi mi eka tandökŋini mötme. 30Ip mi sinŋan yoŋgoigetka mi eka miaŋgö könaŋi nanŋinak möt asariba kewö jimakze, ‘Wehön nalöŋan lök dopdowiza.’ 31Eŋön mewöŋanök keu jizali, miaŋgö ölŋan asuhuiga eka möt asariba könaŋi kewö jime, ‘Anutugö bemtohoŋan mönö dopdowiza.’

32“Nöŋön keu ölŋi kun kewö jibi mötket: Ambazip merak gölmenöŋ maljei, yeŋön qahö kömugetka yuai pakpak jizali, mi mönö yeŋgö malmal nalöŋine asuhuma. 33Suep gölmenöŋ göröŋ qemahotmö, nöŋgö Buŋa keunan mönö qahö ayapköma.” Mewö.

Urugwölö mosöta köhömuŋi malbinbuk.

Mat 24.42-44, Mak 13.33-37

34“Nalö ketaŋi miaŋön ambazip körek gölmenöŋ maljei, yeŋgö qakŋine mewö asuhuma. Miaŋgöra miaŋön wölaŋök kaba simba ewö qeraköm eŋgibapuk. Miaŋgöra gölmenöŋ malmalgö waimanjatŋan qakŋine öŋgöiga közölömbuaŋ ala o köhöikŋi negetka eŋololoŋ aiga uruŋinan lömböribapuköra mönö galömŋini mem aŋguba malme.

36“Miaŋgöra mönö nalö dop urugwölö mala köuluköba malme. Mewö malgetka ösum eŋgiiga yuai pakpak mi asuhumawi, miaŋgö uruŋeyök kök ala mönö Suep gölmegö azi ölŋaŋgö jemesoholŋe awösamkakak kinme.” Mewö.

37Nalö miaŋgöreŋ Jisösnöŋ wehön dop jöwöwöl jikenöŋ kinda Buŋa kusum eŋgiiga miri mare aiga mosöta kunduŋi qetŋi Oil ip kunduŋi qerakzini, miaŋgöreŋ öŋgöba ahömalök. 38Mewö maliga ambazip kambu pakpak yeŋön wehön dop söŋanök jöwöwöl jikenöŋ öŋgöba Buŋaŋi jii mötpingöra yaŋgöreŋ kamalget. Mewö. e

Copyright information for BMU